CREATLONI III ETAPP

1.    Ettevõttekülastus
Jaanuari –veebruari jooksul peaks koos klassiga külastama üht ettevõtet. Oluline on ettevõtteks mitte pidada kohalikku omavalitsust või politseijaoskonda või muud riigieelarvelist asutust!

2.    Mida külastuse ajal jälgida?
Pange tähele, kuidas ettevõte toimib, milline on tootmisprotsess, kust saab ettevõte oma tooraine, millistes riikides ja millistele inimestele (ettevõtetele) ettevõte oma kaupu turustab. Hea on, kui jõuate tähele panna ka tööohutuse reegleid ja seda, milliste omaduste, oskuste ja haridusega inimesed ettevõttes erinevatel positsioonidel töötavad.

3.    Video
Creatloni ülesandeks on lavastada lühike videoklipp ettevõttekülastusest.

•    Videoklipp võib kirjeldada üht või mitut külastuse ajal nähtud situatsiooni või võtta külastuse kokku üheks terviklikuks looks. See, milline videoklipp tuleb, sõltub teie valitud ettevõttest ja loomulikult vastuvõtust endast. Võite videos kasutada ettevõttes filmitud kaadreid (kui ettevõte lubab külastuse ajal filmida), kuid kindlasti peab vähemalt osa rolle olema teie enda mängitud.

•    Videoklipp peaks muuhulgas kirjeldama vähemalt kahe ettevõttes erineval positsioonil töötava inimese töö sisu, tööülesandeid ja nende ametiks vajalikke oskusi ja omadusi. See kõik võib selguda näiteks tegevuse kaudu.

•    Video peab sisaldama külastatud ettevõtte nime ja tegevusala ning teie võistkonna nime.

•    Videoklipi maksimaalne pikkus on 2 minutit. Lühem võib olla, pikem olla ei tohi.

•    Laadige video üles youtube’i või vimeosse ja saatke link aadressil creatlon@ja.ee, lisades subject’i reale oma võistkonna nime.

TÖÖ ESITAMISE TÄHTAEG ON 3. märts2014 kell 23.59.

MEESKONNAMÄNGU TULEMUSED

Selgusid Creatlon meeskonnamängu tulemused!  Tublid tüdrukud! Õnnitlen teid!

 http://www.ja.ee/index.php?page=430&




KOKKUVÕTE KAHE ETAPI TULEMUSTEST

http://www.ja.ee/index.php?page=429&

VABATAHTLIK TÖÖ

   29. novembril 2013. aastal käisime meie Lindakivi Huviringide majas, kus tegime 2 tundi vabatahtlikku tööd. Andsime tanstutreeninguid Agneta Tantsukooli õpilastele vanuses 5-6 aastased ja 7-9 aastased. Enne treeningute algust, rääkisime põhjalikult tunni sisu ja korrapära läbi Agneta Tantsukooli juhendaja Agnes Mägismaaga. Kuna meil on varasemaid kogemusi tantsutreeningute andmise ja lastega tegelemise ning suhtlemise alal, siis ei osutunud see ülesanne meile üldsegi keeruliseks, vaid toredaks, meeldivaks ja meeldejäävaks.

 Esimest treeningut alustasime 7-9 aastastega. Alustuseks tegime soojendust peale, siis õlgadele ja kätele tehes ringe ühtepidi ning  teistpidi. Siis tegelesime puusade liikuma panemisega,  järgmiseks põlvede ja viimaseks jalgadega.

  Tegelikult ei tohiks füüsilisi tegevusi teha enne, kui keha ja lihased on soojad. Muidu võivad tekkida lihaskrambid või lausa -rebendid.

  Kui olime nendega lõpetanud, siis alustasime jalatõstetega. Tegime ette, taha ja küljele 10 tõstet. Selle harjutuse  juures pididme vaatama, et tugijalg oleks väljapoole ja, et põlved ning varbad oleksid ühel joonel. Sest kui nii ei ole, siis võib saada põlv väga tugevaid vigastusi. 

  Järgmiseks jagasime lapsed kahte kolonni, ühe seina juurde ja näitasime neile ühe harjutuse ette. Nad pidid harjutusega liikuma ühest seinast teiseni. Kui lapsed olid jõudnud teise seinani, andsime neile uue harjutuse, lapsed pidi sellega liikuma eelmise seinani tagasi ja niimoodi umbes 10 korda järjest.

   Peale seda tegime harjutusi hüppenööridega. Igaüks mõtles välja ühe harjutuse, mida kõik pidime järgi tegema. See meeldis lastele väga, sest esiteks meeldivad neile väga hüpitsatega ülesanded ja, et nad said olla nö õpetajad. Siis vahepeal mängisime ka kalameest.

 Eelviimaseks tegime taastuvat venitust. Selleks venitasime jala,-käe,-kaela,-selja,- ja kõhulihaseid. Et venitus oleks nö lõpetus venitus, mis lihaseid lõdvestaks, siis ei tohi mitte kiikuda ja edasi tagasi lihastele suruda, vaid peab rahulikult lihastele venima.

   Ja lõpetuseks tulime kõik peegli ette tagasi nagu tunni alguseski ning tegime kniksu.

 Teist treeningut alustasime samamoodi kniksuga ja siis tegime soojendust ning mõned harjutused pallidega. Põrgatasime pallikesi, hüppasime üle pallide, viskasime neid õhku ja üksteistele.

   Siis tegime jällgi kahe kolonniga harjutusi. Peale selle tegime ringis ülesandeid. Keegi mõtles ühe harjutuse välja ning järgmine pidi tegema eelmise inimese harjutuse ja enda oma juurde mõtlema.Lastele meeldis see väga.

 Ja jällegist tegime me taastuvat venitust ning lõpetuseks tulime kõik peegli ette ja lõpetasime tunni ära.

   Lapsed kellele me tundi andsime olid väga korralikud ja  sõbralikud, allusid meie käskudele ning suhtlesid meiega positiivselt.

   Me väga nautsime seda, mis me treeningtundides tegime, sest meile meeldib väga nooremate lastega tegeleda. See kõik arendas meid ja andis meile ka uusi elamusi, mis edaspidi on tulevikus kasuks ja tore meenutada.

Juhendaja email info@agneta.ee

                                         

                                                            Soojendus 7-9 aastastega

Harjutused kahes kolonnis

 

                                                                        Taastuv venitus

                                                                Soojendus 5-6 aastastega      

             

                                                               Taastuv venitus

POPLOOR

KeTe võistkonna mõtteterad:

Ettevõttes tuleb võtta riske- kui võidad, oled õnnelik, kui kaotad, oled targem.

Ettevõte on nagu üks suur mäng - võitjad ei loobu iial, loobujad ei võida iial.
Ettevõtluse juhataja on nagu lind oksa peal- ainuke keda ta usaldab on tema enda tiivad,mitte see suur puu.

MINIUURIMUS OMA KOGUKONNAS

Raha tähtsus 8. klassi õpilaste elus

Uurimistöö eesmärk oli teada saada, kuivõrd oluline on raha 8. klassi õpilaste elus, kui palju saab õpilane vaba raha kuus ja millele ta seda kulutab, kas õpilastel on töökogemust jne.

Uuringust võtsid osa Tallinna Laagna Gümnaasiumi 8. klassi õpilased, kokku 52 õpilast, kellest 29 – poisid ja 23 – tüdrukud. Uuringu läbiviimiseks kasutasime küsimustikku, milles on 8 enamasti valikvastustega küsimust (vaata Uurimistöö küsimustik).

Esimene teema, millega alustasime, oli raha tähtsus õpilaste elus ehk kuivõrd tähtsaks nad seda peavad. Selgus, et suurem osa vastanutest (29) peab küll raha tähtsaks ja ainult 9 õpilast seda tähtsaks ei pea . Täpsustades, ütlesid õpilased, et raha eest saab tähtsaid asju, näiteks sööki, jooki, riideid jms.

Uuringust selgus, et enamus 8. klasside õpilastest saab vanematelt taskuraha. Nimetatud summad varieerusid  10-st kuni 100 euroni.

Meid huvitas ka see, mille peale raha siis kõige rohkem kulutatakse? Selgus, et kõige rohkem kulutavad 8. klassi õpilased söögile (30 õpilast) ja meelelahutusele (34 õpilast), kõige vähem aga õppimisega seotud asjadele.

Meid huvitas, kuivõrd on levinud töötamine 8. klassi õpilaste seas ehk kas õpilastel on juba töökogemust või mitte, kas õpilased on ise raha teeninud või mitte. Vastustest selgus, et suurem osa 8. klassi õpilastest on selles juba kätt proovinud. 41 õpilast on ise juba raha teeninud. Suurem osa nendest (23 õpilast) on aasta jooksul töötanud alla 1 kuu, 12 õpilast – 1-2 kuud ning 6 õpilast üle 6 kuu.

Töötati erinevates valdkondades, millest kõige populaarsemad olid: ajalehtede müük, reklaamlehtede jagamine, autopesu, ehitus.

Küsimusele „Mis andis sulle töötamine?“ vastati loomulikult ülekaalukalt "Raha", aga samas valiti ka teisi variante, näiteks „Uued tutvused“ , „Vanemate heakskiit“, „Iseseisvus“. Sellele küsimusele vastates, valiti ka mitu vastust korraga.

Uurisime, kas keegi üritab raha säästa ka millegi kallima asja ostmiseks. Üle poole vastanutest (34) poolas ka raha säästmist kallima asja ostmiseks, näiteks arvuti, telefoni, jalgratta ja  muu  jaoks.

UURIMISTÖÖ KÜSIMUSTIK

1.    Kui tähtis on sinu jaoks raha?

              Tähtis (täpsusta, miks _______________________________________) 
              Pole tähtis

Ei oska öelda

2.    Kas vanemad annavad sulle taskuraha?

              Jah (täpsusta palju sa ühes kuus kokku saad ______________________)

              Ei

3.    Kas sa oled ise raha teeninud?

Jah

Ei

4.    Kui sa vastasid eelmisele küsimusele „Jah“, siis täpsusta

             Kellena sa töötasid ______________________________________

            Kui suur oli su töötasu nädalas __________________________________

5.     Kui kaua oled sa ühe aasta jooksul töötanud?

           alla 1 kuu

           1-2 kuud

           2-6 kuud

           rohkem kui 6 kuud

6.    Mida andis sulle töötamine?

           Raha

           Uued tutvused

           Vanemate heakskiit

           Iseseisvus

           Vaheldus argipäevaelule

7.    Millele sa tavaliselt kõige rohkem raha kulutad?

             Söök (maiustused, väljas söömine jms)

             Meelelahutus (kino, bowling jms)

             Riided ja kosmeetika

             Õppimine (raamatud, õppevahendid)

             Hobid

8.    Kas sa üritad säästa raha kallima asja ostmiseks?

             Jah (too näiteid mille jaoks säästad ____________________________)

             Ei

POPLOOR

DiMa võistkonna mõttetera:

Oma äri loomine on sama raske, ohtlik ja emotsioonirikas nagu lapse sünd.

TÄNU ÕPETAJALE

Marjadega kohupiimatort

Biskviit:

10 spl nisujahu
10 spl suhkrut     
10 muna                                                     
1 tl kergitus ainet 
200 ml kanget kohvi

Täidis:

500 g kohupiima pastat

50 ml kohvikoort

75 g riivitud sokolaadi

Kaunistuseks:

Piima sokolaadi 25g

Külmutautd marju (nt mustikad, punasõstraid, pohli, maasikaid jne)

Koogi valmistamise kirjeldus:

Otsustasime tordi teha Natalja Dovganile, kes on  meie kallis klassijuhataja juba neljandat aastat.Tähtpäev mille puhuks tordi tegime, oli kadripäev.

Alustuseks eraldasime munavalged ja munakollased. Mõlemad vahustasime eraldi  tugevaks vahuks. Kui munad olid ära vahustatud, siis valasime nad kokku. Teise kaussi segasime jahu ja kergitusaine. Seejärel kurnasime kuivained läbi sõela, munade segusse, samalajal segades, kuni tainas oli ühtlane. Kuumutasime ahju 220 °C- ni. Vooderdasime kandilise koogivormi küpsetuspaberiga, valasime sinna taigna ning panime 20-ks minutiks ahju. Kui biskviit ahjus küpses, valmistasime kohupiima täidist. Selleks valasime kohupiima ja kohvikoore kaussi ja  segasime ühtseks massiks. Kui koogike oli ära küpsenud, siis lõikasime selle keskelt pooleks ja immutasime mõlemad pooled kohviga. Alumise biskviidi katsime kohupiima kihiga, millele peale panime riivitud sokolaadi ja punasõstraid. Sellele panime peale järgmise biskviidi, mille katsime üleni kohupiimaga.

 

Kaunistuseks panime punasõstraid ja sulatasime sokolaadi mikrolaineahjus ning kirjutasime sellega tordi peale. Kui olime koogi valmis saanud ja ära kaunistanud, siis panime selle külmkappi 8-ks tunniks

Tordi kulud :

1) 2  250g maasika kohupiimapasta tuubi (Otto Meister)

2 x 0.40€ = 0.98€

2) nisujahu 1kg (Kalew)

1kg = 1,19€ ; 250g = 0.3€

3) suhkur 1kg (Tartu Mill)
1kg = 1,1€ ; 200g = 0,22€

4) kanamunad 10tk. (Tallegg)

0.99€

5) kohvikoor 200ml (Tere)

200ml = 0,45€ ; 50ml = 0,11€                              

6) kuiv pärn 40g (Dr. Oetkeri)

40g = 0,41€ ; 5g = 0,1€

7) šokolaad 75g (Fazer)                                       

0,79€

8) kohvi 500g (Paulig)

500g = 3,9€ ; 10g = 0,8€

9) ise korjatud punasõstrad

Kokku: 4,29€

                   Tordi tegemine täies hoos

 

                                                                                     Tänu õpetajale

Meie klassi kreatleedid