Saturday, November 30, 2013

VABATAHTLIK TÖÖ

   29. novembril 2013. aastal käisime meie Lindakivi Huviringide majas, kus tegime 2 tundi vabatahtlikku tööd. Andsime tanstutreeninguid Agneta Tantsukooli õpilastele vanuses 5-6 aastased ja 7-9 aastased. Enne treeningute algust, rääkisime põhjalikult tunni sisu ja korrapära läbi Agneta Tantsukooli juhendaja Agnes Mägismaaga. Kuna meil on varasemaid kogemusi tantsutreeningute andmise ja lastega tegelemise ning suhtlemise alal, siis ei osutunud see ülesanne meile üldsegi keeruliseks, vaid toredaks, meeldivaks ja meeldejäävaks.
 Esimest treeningut alustasime 7-9 aastastega. Alustuseks tegime soojendust peale, siis õlgadele ja kätele tehes ringe ühtepidi ning  teistpidi. Siis tegelesime puusade liikuma panemisega,  järgmiseks põlvede ja viimaseks jalgadega.
  Tegelikult ei tohiks füüsilisi tegevusi teha enne, kui keha ja lihased on soojad. Muidu võivad tekkida lihaskrambid või lausa -rebendid.
  Kui olime nendega lõpetanud, siis alustasime jalatõstetega. Tegime ette, taha ja küljele 10 tõstet. Selle harjutuse  juures pididme vaatama, et tugijalg oleks väljapoole ja, et põlved ning varbad oleksid ühel joonel. Sest kui nii ei ole, siis võib saada põlv väga tugevaid vigastusi. 
  Järgmiseks jagasime lapsed kahte kolonni, ühe seina juurde ja näitasime neile ühe harjutuse ette. Nad pidid harjutusega liikuma ühest seinast teiseni. Kui lapsed olid jõudnud teise seinani, andsime neile uue harjutuse, lapsed pidi sellega liikuma eelmise seinani tagasi ja niimoodi umbes 10 korda järjest.
   Peale seda tegime harjutusi hüppenööridega. Igaüks mõtles välja ühe harjutuse, mida kõik pidime järgi tegema. See meeldis lastele väga, sest esiteks meeldivad neile väga hüpitsatega ülesanded ja, et nad said olla nö õpetajad. Siis vahepeal mängisime ka kalameest.
 Eelviimaseks tegime taastuvat venitust. Selleks venitasime jala,-käe,-kaela,-selja,- ja kõhulihaseid. Et venitus oleks nö lõpetus venitus, mis lihaseid lõdvestaks, siis ei tohi mitte kiikuda ja edasi tagasi lihastele suruda, vaid peab rahulikult lihastele venima.
   Ja lõpetuseks tulime kõik peegli ette tagasi nagu tunni alguseski ning tegime kniksu.
 Teist treeningut alustasime samamoodi kniksuga ja siis tegime soojendust ning mõned harjutused pallidega. Põrgatasime pallikesi, hüppasime üle pallide, viskasime neid õhku ja üksteistele.
   Siis tegime jällgi kahe kolonniga harjutusi. Peale selle tegime ringis ülesandeid. Keegi mõtles ühe harjutuse välja ning järgmine pidi tegema eelmise inimese harjutuse ja enda oma juurde mõtlema.Lastele meeldis see väga.
 Ja jällegist tegime me taastuvat venitust ning lõpetuseks tulime kõik peegli ette ja lõpetasime tunni ära.
   Lapsed kellele me tundi andsime olid väga korralikud ja  sõbralikud, allusid meie käskudele ning suhtlesid meiega positiivselt.
   Me väga nautsime seda, mis me treeningtundides tegime, sest meile meeldib väga nooremate lastega tegeleda. See kõik arendas meid ja andis meile ka uusi elamusi, mis edaspidi on tulevikus kasuks ja tore meenutada.

Juhendaja email info@agneta.ee
                                         
                                                            Soojendus 7-9 aastastega


Harjutused kahes kolonnis
 

                                                                        Taastuv venitus

                                                                Soojendus 5-6 aastastega      
             
                                                               Taastuv venitus

Friday, November 29, 2013

POPLOOR

KeTe võistkonna mõtteterad:

Ettevõttes tuleb võtta riske- kui võidad, oled õnnelik, kui kaotad, oled targem.

Ettevõte on nagu üks suur mäng - võitjad ei loobu iial, loobujad ei võida iial.
Ettevõtluse juhataja on nagu lind oksa peal- ainuke keda ta usaldab on tema enda tiivad,mitte see suur puu.

Thursday, November 28, 2013

MINIUURIMUS OMA KOGUKONNAS

Raha tähtsus 8. klassi õpilaste elus


Uurimistöö eesmärk oli teada saada, kuivõrd oluline on raha 8. klassi õpilaste elus, kui palju saab õpilane vaba raha kuus ja millele ta seda kulutab, kas õpilastel on töökogemust jne.

Uuringust võtsid osa Tallinna Laagna Gümnaasiumi 8. klassi õpilased, kokku 52 õpilast, kellest 29 – poisid ja 23 – tüdrukud. Uuringu läbiviimiseks kasutasime küsimustikku, milles on 8 enamasti valikvastustega küsimust (vaata Uurimistöö küsimustik).


Esimene teema, millega alustasime, oli raha tähtsus õpilaste elus ehk kuivõrd tähtsaks nad seda peavad. Selgus, et suurem osa vastanutest (29) peab küll raha tähtsaks ja ainult 9 õpilast seda tähtsaks ei pea . Täpsustades, ütlesid õpilased, et raha eest saab tähtsaid asju, näiteks sööki, jooki, riideid jms.

Uuringust selgus, et enamus 8. klasside õpilastest saab vanematelt taskuraha. Nimetatud summad varieerusid  10-st kuni 100 euroni.

Meid huvitas ka see, mille peale raha siis kõige rohkem kulutatakse? Selgus, et kõige rohkem kulutavad 8. klassi õpilased söögile (30 õpilast) ja meelelahutusele (34 õpilast), kõige vähem aga õppimisega seotud asjadele.

Meid huvitas, kuivõrd on levinud töötamine 8. klassi õpilaste seas ehk kas õpilastel on juba töökogemust või mitte, kas õpilased on ise raha teeninud või mitte. Vastustest selgus, et suurem osa 8. klassi õpilastest on selles juba kätt proovinud. 41 õpilast on ise juba raha teeninud. Suurem osa nendest (23 õpilast) on aasta jooksul töötanud alla 1 kuu, 12 õpilast – 1-2 kuud ning 6 õpilast üle 6 kuu.

Töötati erinevates valdkondades, millest kõige populaarsemad olid: ajalehtede müük, reklaamlehtede jagamine, autopesu, ehitus.

Küsimusele „Mis andis sulle töötamine?“ vastati loomulikult ülekaalukalt "Raha", aga samas valiti ka teisi variante, näiteks „Uued tutvused“ , „Vanemate heakskiit“, „Iseseisvus“. Sellele küsimusele vastates, valiti ka mitu vastust korraga.

Uurisime, kas keegi üritab raha säästa ka millegi kallima asja ostmiseks. Üle poole vastanutest (34) poolas ka raha säästmist kallima asja ostmiseks, näiteks arvuti, telefoni, jalgratta ja  muu  jaoks.

UURIMISTÖÖ KÜSIMUSTIK

1.    Kui tähtis on sinu jaoks raha?
              Tähtis (täpsusta, miks _______________________________________) 
              Pole tähtis

Ei oska öelda
2.    Kas vanemad annavad sulle taskuraha?
              Jah (täpsusta palju sa ühes kuus kokku saad ______________________)
              Ei
3.    Kas sa oled ise raha teeninud?
Jah
Ei
4.    Kui sa vastasid eelmisele küsimusele „Jah“, siis täpsusta
             Kellena sa töötasid ______________________________________
            Kui suur oli su töötasu nädalas __________________________________
5.     Kui kaua oled sa ühe aasta jooksul töötanud?
           alla 1 kuu
           1-2 kuud
           2-6 kuud
           rohkem kui 6 kuud
6.    Mida andis sulle töötamine?
           Raha
           Uued tutvused
           Vanemate heakskiit
           Iseseisvus
           Vaheldus argipäevaelule
7.    Millele sa tavaliselt kõige rohkem raha kulutad?
             Söök (maiustused, väljas söömine jms)
             Meelelahutus (kino, bowling jms)
             Riided ja kosmeetika
             Õppimine (raamatud, õppevahendid)
             Hobid
8.    Kas sa üritad säästa raha kallima asja ostmiseks?
             Jah (too näiteid mille jaoks säästad ____________________________)
             Ei


Wednesday, November 27, 2013

POPLOOR

DiMa võistkonna mõttetera:

Oma äri loomine on sama raske, ohtlik ja emotsioonirikas nagu lapse sünd.

Tuesday, November 26, 2013

TÄNU ÕPETAJALE


Marjadega kohupiimatort

Biskviit:
10 spl nisujahu
10 spl suhkrut     
10 muna                                                     
1 tl kergitus ainet 
200 ml kanget kohvi

Täidis:

500 g kohupiima pastat
50 ml kohvikoort
75 g riivitud sokolaadi

Kaunistuseks:
Piima sokolaadi 25g
Külmutautd marju (nt mustikad, punasõstraid, pohli, maasikaid jne)



Koogi valmistamise kirjeldus:

Otsustasime tordi teha Natalja Dovganile, kes on  meie kallis klassijuhataja juba neljandat aastat.Tähtpäev mille puhuks tordi tegime, oli kadripäev.

Alustuseks eraldasime munavalged ja munakollased. Mõlemad vahustasime eraldi  tugevaks vahuks. Kui munad olid ära vahustatud, siis valasime nad kokku. Teise kaussi segasime jahu ja kergitusaine. Seejärel kurnasime kuivained läbi sõela, munade segusse, samalajal segades, kuni tainas oli ühtlane. Kuumutasime ahju 220 °C- ni. Vooderdasime kandilise koogivormi küpsetuspaberiga, valasime sinna taigna ning panime 20-ks minutiks ahju. Kui biskviit ahjus küpses, valmistasime kohupiima täidist. Selleks valasime kohupiima ja kohvikoore kaussi ja  segasime ühtseks massiks. Kui koogike oli ära küpsenud, siis lõikasime selle keskelt pooleks ja immutasime mõlemad pooled kohviga. Alumise biskviidi katsime kohupiima kihiga, millele peale panime riivitud sokolaadi ja punasõstraid. Sellele panime peale järgmise biskviidi, mille katsime üleni kohupiimaga.

 
Kaunistuseks panime punasõstraid ja sulatasime sokolaadi mikrolaineahjus ning kirjutasime sellega tordi peale. Kui olime koogi valmis saanud ja ära kaunistanud, siis panime selle külmkappi 8-ks tunniks

Tordi kulud :


1) 2  250g maasika kohupiimapasta tuubi (Otto Meister)
2 x 0.40€ = 0.98€
2) nisujahu 1kg (Kalew)
1kg = 1,19€ ; 250g = 0.3€
3) suhkur 1kg (Tartu Mill)
1kg = 1,1€ ; 200g = 0,22€
4) kanamunad 10tk. (Tallegg)
0.99€
5) kohvikoor 200ml (Tere)
200ml = 0,45€ ; 50ml = 0,11€                              
6) kuiv pärn 40g (Dr. Oetkeri)
40g = 0,41€ ; 5g = 0,1€
7) šokolaad 75g (Fazer)                                       
0,79€
8) kohvi 500g (Paulig)
500g = 3,9€ ; 10g = 0,8€
9) ise korjatud punasõstrad


Kokku: 4,29€



                   Tordi tegemine täies hoos


 



                                                                                     Tänu õpetajale





















Meie klassi kreatleedid

Monday, November 25, 2013

TÄNU ÕPETAJALE

Kohupiima-ananassi kook purustatud sokolaadiga

Kohupiima-ananassi kook
Põhi: 
300g jahu
200g võid
100g suhkrut
1 muna
pisut vanilliini

Täidis:
2 pakki kohupiima
100g suhkrut

3 muna
340g tükeldatud ananassi konserv

2 spl jahu     

Kaunistuseks: 3 tükki tumedat sokolaadi

Koogi tegemise kirjeldus:
Valisime koogi tegemiseks kohupiima-ananassi koogi ja kinkisime selle meie klassijuhatajale Natalja Dovganile. Koogi tegemise tähtpäevaks oli kadripäev.
Taina valmistamiseks näppisime või, jahu ja soola purutaoliseks massiks. See järel lisasime munakollase ning segasime ühtlaseks tainaks. Vooderdasime 24 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja ja servad küpsetuspaberiga ning surusime taina vormi põhja. Panime vormi täidise valmistamise ajaks külmikusse. Täidise tegemiseks nõrutasime ananassikonservi. Segasime omavahel kohupiima, kohvikoore, suhkuru, munad, vanillsuhkuru ja ananassid. Ananassid purustasime väiksemateks tükkideks köögikombainis. Kuumutasime ahju 170°C-ni. Valasime kohupiimamass koogipõhjale ja küpsetasime kooki 1 tunni. Lülitasime ahju välja, avasime ukse ning lasime koogil 30 minutit jahtuda. Enne serveerimist jahutasime täielikult. Ja kui täielikult kook ära jahtus kaunistasime koogi riivitud tume sokolaadiga.

Koogi omahind:

2 magusat vanillkohupiim TERE- 0,59*2= 1.18 eurot
8.b klassi osalejad
200g FAVORITE või- 0,95 eurot
Rannamõisa kanamunad- 0,99 eurot, läks vaja 3 muna- 0,29 eurot.
Vitaland tükeldatud ananassid 340g- 1,35 eurot
Optima linija suhkur 1kg-0,79 eurot, läks vaja 200g- 0,16 eurot

1000g = 0,79
100g = X 

X = 0,79x100:1000
X = 0,079
100g = 0,079
200g = 0,079x2 = 0,158

200g = 0,16 eurot
1 kg jahu- 0,85 eurot, läks vaja 400 g jahu - 0,34 eurot

1000g - 0,85 eurot
100g -X

X= 0,85x100:1000=0,085
X = 0,085
100g = 0,085
400g = 0,085x4 =0,34

400g = 0,34 eurot
Santa Maria vanilliinsuhkur- 0,42 eurot, läks vaja 3 g- 0,04 eurot
Tume sokolaad Pergale- 0,79 eurot, läks vaja 3 tükki- 0,24 eurot


 Kokku: 4.55 eurot.



Võtsime koogi ahjust välja
Alustasime koogi tegemisega
Panime koogi ahju








Sunday, November 24, 2013

PERSOONILUGU MARKUS ANNILOGA

Inimene, keda meie intervjueerisime on Markus Annilo. Tal on olemas juba enda ettevõte - mängumaailm Estonian Clouds, mille ta lõi koos oma sõbraga. Valisime just tema enda intervjueeritavaks, sest meie arust on see huvitav, et 14-aastane poiss nii varakult millegi sellisega juba tegeleb. Kahjuks ei olnud tema kaasomanikul võimalik kohale ilmuda, kuid Markus tunneb Adriani õnneks piisavalt hästi.
Ettevõte kuulub Markusele ja tema sõbrale Adrian Bogovskile, mõlemale kuulub 50% ettevõttest. Markus ja Adrian kohtusid esimesse klassi minnes ning on juba kaheksa aastat olnud väga head sõbrad. Nad lõid virtuaalse mängumaailma kuulsas mängus Minecraft. Nad pakuvad inimestele kõva mänguelamust tuues Eestisse uue stiili. Ettevõtte loomine võttis neil täpselt kuu aega, praeguseks on ettevõte juba kolm kuud vana. Selle ajaga on neil tekkinud ka juba konkurente.
Mõte luua selline ettevõte tuli kaasomanikul Adrianil. Nad mängisid parajast Minecrafti välismaa serveris, kui neile tuli pähe mõte, miks Eestis selliseid ei ole. Ja sel hetkel läksidki nad kohe seda ise tegema.
Väikse lapsena ei soovinud Markus saada astronaudiks või tuletõrjujaks nagu paljud teised poisid, vaid hoopis arstiks. Ta tahtis saada arstiks, sest arvas, et see on väga tore amet ja eriti soovis ta saada just kirurgiks, kuid siis mõistis ta, et ta kardab verd ning see soov arstiks saada kadus tal kohe.
Markus loodab, et see ettevõte saab tulevikus rahvusvaheliseks. Ta loodab, et neil on serverid Hispaanias, Ameerikas, Jaapanis, Inglismaal, Hiinas ja igal pool mujal maailmas. Ta loodab, et neil on igalpool erinevad saatkonnad. Nad loodavad Adrianiga selle suurejooneliseks ning rahvusvaheliseks saada.
Selle kõige arendamiseks promovad Markus ja Adrian serverit väga palju. Nad uuendavad oma Facebooki lehte iga päev, andes teada kõike uut mis toimub serveris. Nad loodavad, et tegelevad oma ettevõttega nii kaua kui võimalik.
Kui Estonian Clouds ei ole suur turuallikas ning selle populaarsus pole just kõige suurem, siis Markus tahaks minna arhitektiks. Kuid kui see on mugavam ja toob rohkem raha sisse, siis tahaks Markus kindlasti sellega tegelema jääda.
Firma kaasomanik Adrian ehitas kogu virtuaalse maailma ning tegeles kõige vallidega ning Markus otsis sinna kasutajaid ja promos seda.
Markus poleks kunagi lootnud, et juba 14-aastaselt oma ettevõtmise loob. Ta arvas alati, et mingi hea idee peale tuleb ta alles siis, kui ta vanemaks saab. Nüüd kui ta juba midagi sellist, mis juba raha siis toob loonud on, on Markus väga imestunud ja õnnelik.
Firma kallal töötavad poisid iga päev. Nad tegelevad seal kõigi probleemide ja küsimustega mis ette tulevad ning kõige muuga, mida virtuaalne server nõuab. Neil läheb hetkel väga hästi. Neil on pidevalt inimesi sees ning nad on Eestis populaarseimad sellel alal. Perekond ja sõbrad suhtuvad Markuse ja Adriani tegevustesse väga positiivselt ning kiidavad alati.
Ettevõtte eesmärgiks on inimestele pakkuda võimsaid elamusi virtuaalses maailmas. Õppeedukust see Markusel muutnud pole, viied ja neljad ikka nagu alati. Tänu sellele on poisid leidnud väga palju uusi tutvusi. Kõige rohkem meeldib Markusele kõige selle juures, et ta saab inimestega suhelda ning nendega rääkida ja neid kuulata. Vabal ajal veedavad poisid aega väljas oma sõpradega. Markuse eeskujuks on kindlalt vanemad, samamoodi ka Adrianil.

Tänaseks on Estonian Cloudsi Facebooki leheküljel juba 384 meeldimist ning poistel on väga positiivne ning mõnus elu.

Saturday, November 23, 2013

PERSOONILUGU ETTEVÕTJAST ENAR KRONK


Inimene, kellest otsustasime kirjutada on Enar Kronk, kes on firma Veakor Service OÜ üks omanikke. Firma tegeleb sõidu-, veoautode ja põllumajandusmasinate rehvide ostu, müügi, remondi ja montaažiga. Veakor Service OÜ firma kuulub kolme parima firma hulka ja selle eelisteks on hea teenindus, hea kvaliteet ja head hinnad. 
Enar Kronk on 39. aastane mees, kes  teadis juba 19. aastaselt, et tahab oma firma luua. Kuid enne ettevõtlusega alustamist töötas ta pikka aega Tolliametis. Seega ettevõtlusega alustamisel oli tal juba omandatud kõrgharidus, palju teadmisi ja oskusi.
Ise polnud ta firma rajaja, vaid teda kutsuti selle firmaga liituma. Sel ajal oli talle suureks toetajaks ta perekond, kes julgustas teda alustama oma ettevõttega. Firma ettevõtmise käivitamine polnud sugugi lihtne, konkurents turul oli suur.  Peamiseks raskuseks oli ettevõtte arendamine, turul kindla koha leidmine, võitlus konkurentidega, kuid julge ja sihikindel ettevõtja tegi kõik, et jõuda oma eesmärgini - parandada ettevõtte tulemusi. Suured abimehed ettevõtte käivitamisel olid tema head tuttavad ja sõbrad. Loomulikult oli firma arendamisel tõusu ja languse momente, kuid juba kahe aasta pärast hakkas  firma tooma omanikele sissetulekut ning praegu püsib firma turul väga kindlalt. 
Enar Kronki firma tööliste tugevateks külgedeks konkurentidega võrreldes on hea mälu, suhtlemisoskus ja enesekindlus. Firma arendamisel ja konkurentsivõimelisuse tagamisel pööratakse suurt tähelepanu ka koolitusele ja enesearengule. Töölistel on pidevalt koolitused ning iga aasta tehakse tööliste õppeplaan. Suureks ettevõtlusedu aluseks on töökus. Tööl veedab ta igapäev ligikaudu 10 tundi. 
Praeguseks hetkeks on Enar Kronk oma ettevõtlusega väga rahul, teda köidab ettevõtluse juures kõige rohkem suhtlemine, võimalus esitada endale uusi väljakutseid ning täita neid. 
Kõigile algajatele ettevõtjatele soovitab Enar Kronk olla julge, kannatlik ja omandada rohkem oskusi, et töö läheks kegremini.